Väike ülevaade

Selle ja eelmise postituse vahele jäi päris pikk aeg. Põhjus on kõhugripis, mis meid esileediga tabas. Minul möödus see õnneks võrdlemisi lihtsalt. No vähemalt võrreldes esileediga, kes andis emotsioonile “väkk” täiesti uue tähenduse. Õnneks oleme tänaseks sellest täiesti taastunud ja tunneme end suurepäraselt.

Haiguse tõttu sai kannatada natuke ka minu trenniskäimise regulaarsus ja jõusaalis sai möödunud nädalal käidud vaid kahel korral kolme asemel. Kuid see eest antud nädal on olnud super. Ma tegin kaks korvpalli trenni, kolm jõusaali trenni ja me oleme esileediga käinud iga päev tund aega jalutamas. See on uskumatu, mis rahustav ja lõõgastav efekt sel minu jaoks on. Tartu on ikka nii uskumatult ilus ja auto aknast ei oska seda absoluutselt hinnata. Mul ei ole ka Tartus mingit ohutunnet ja ma pole esileediga nii pikki vestluseid, nagu me jalutamise ajal teeme, pidanud juba päris kaua. Seega liikumine on olnud tip top.

Söömisega on olnud ka super. Üks suurepärane asi, mis ma olen kontrolli alla täielikult saanud, on näksimine ja nii kui näksimine täielikult kadus ja ma olin teadlik, kui palju ma söön, hakkas kaal ka alla tulema. Teiseks oleme me toiduvalikul suurte sammudega edasi läinud. Projekti algusega võrreldes olen ma kaotanud 7 kilo, mis juba iseenesest on super. Igal juhul, kui see nii peaks edasi minema, siis on mul väga head ootused kogu selle projekti tulemusena.

Kuid, mis veelgi olulisem kui kaotatud kilod, on see, et mu keha muutub. Kõht jääb väiksemaks, vööümbermõõt väheneb, moobsid (meeste boobsid) taanduvad- see on minu jaoks olnud alati olulisem, kui kaalunumber. Mulle meeldis, kuidas kirjeldati inimesi, kes võtsid ainult dieediga maha, nendega, kes kasutasid kaalu normaliseerimiseks ka jõutrenne: dieediga saab õunakujulisest kehast lihtsalt natuke saledam õun, samas kui lihaste treenimine muudab su keha kuju. Ja see tõepoolest on nii. Mu keha küll näeb tõenäoliselt keskmise inimese silmade läbi välja ikka midagi juustukera ja keeglikuuli vahepealset, kuid need väikesed muudatused on olemas.

Väikesed muutused

Eelmisel nädalal käisime esileediga pulmas. Oli väga tore ja kui rääkida tervisliku toitumise aspektist, siis ka väga ahvatlusterikas õhtu. Kuid tegime esileediga enne minekut juba kokkuleppe, et kohtleme enda kehasid austusega ja ei topi neid jama täis. Üritasin ennast kõrvalt vaadata ja avastasin end mitmel korral näksimas mitte selle pärast, et mul kõht oleks tühi olnud, vaid kuna toit oli lihtsalt seal. Harjumused on visad kaduma.

Kuid hea oli see, et mul oli esileedi kaasas, kes küsis mult aeg ajalt, kas mul on kõht tühi, või on sel mingi muu põhjus, miks ma järgmise marineeritud liha lõigu enda taldriku servale lohistasin. Paaril korral ma valetasin talle, et mul on tõepoolest kõht tühi, kuid siis ma mõtlesin endamisi- kurat küll, mida ma teen. Ma ju ei naudi enam toitu. Vastupidi. Iga järgmine amps muudaks mu olemise ainult raskemaks. Igal juhul ei söönud ma end üle nagu ma seda varem alati teinud oleks ja keskendusin toidu asemel seltskonnale ja esileedi lõbustamisele 🙂

Üks asi, mida ma aga tegin, oli see, et ma jõin pulmas alkoholi. Täpsemalt viina. Alkoholiga ongi mul sellised suhted, et mul ei ole pea mingeid suhteid. Ma ei joo põhimõtteliselt alkoholi üldse. See ei ole mingi veendumuse küsimus, kuid mulle lihtsalt ei sobi alkoholi tarvitamine. Alkoholil on minu jaoks kaks omadust- see on halva maitsega ja see teeb purju. Ma ei joo alkoholi kahel põhjusel- see on halva maitsega ja see teeb purju. Mulle tõepoolest ei meeldi see sumin peas. Eks ma aeg ajalt tähtsatel hetkedel võtan ja teen seda vist seepärast, et meelde tuletada, kui jube asi see alkohol on.

Kuid ma olen terve nädal toitumisega väga tubli olnud. Ma üritan hommikuti süüa putru, ooteks puuvilja, lõunaks olen söönud salatit, vahepalaks pähkleid puuviljaga ja õhtuks siis kas liha või kala salati ja juurviljadega. Ma olen nii toitunud nädal aega ja muutused ei olegi niivõrd välispidised kui seest poolt- mul on palju, PALJU rohkem energiat, mu enesetunne on super ja mul on tahtmist ja viitsimist asju teha. Sellele annab loomulikult panuse magamisrežiimi paranemine- ma olen viimasel kolmel päeval väga tubli uinuja olnud ja lasknud tule ära juba enne südaööd.

Trenniga läheb suurepäraselt. Ma hakkan vaikselt nautima jõusaalis käimist. Kell on 22.47 teisipäeva õhtu ja mul on see mõnus erutus sees, kui ma mõtlen, et hommikul lähen jõusaali rinda ja selga treenima. Midagi on tõepoolest muutumas ja ma ei ole selleks teinud mingeid kardinaalseid muudatusi vaid jooksvalt väikseid samme. See vist ongi oluline, et mitte lahkuda täielikult oma mugavustsoonist, vaid teha seda samm sammult, sest väga raske oleks armastada midagi, mida sa vihkad.

Ma ise ennast kõrvalt ei näe, kuid on tulnud esimesed komplimendid, et midagi on kehalt kadumas. Noh, mul on selle üle ainult hea meel. Ma ei ole küll harjunud komplimente vastu võtma ja tavaliselt rehman käega, et “mis sa nüüd”. Kuid kui mul on tervislik elustiil käsil ja sellega seoses ka kaalulangus, siis tuleb vist veits mehistuda ja õppida komplimentide tegijat tänama.

Ma tegin ka enda Facebooki lehe, kus ma postitan natukene tihedamalt pilte näiteks enda einetest, võib olla tulevikus ka mingeid retsepte ja trennivideosid ning ehk motiveerivaid loosungeid. Kui oled huvitatud, võid mind ka sealt jälgida. http://www.facebook.com/TervisePoole

Stress

Eelmisel nädalal oli mu sõbra poissmeeste pidu, mida ma korraldama pidin. Selle korraldamine oli minu jaoks esmakordne kogemus ja ma läksin oma mõtetega liiga kaugele ja muretsesin ikka liiga palju. Ma magasin pea terve nädala halvasti ja mõtlesin pingsalt tegevusi välja, kuidas poissmeest proovile panna viisil, mis ei oleks tema jaoks alandav, vaid oleks hoopis väljakutsuv ja lõbus. Asi, millest ma aru sain, on see, et talvel poissmeeste pidu korraldada, on väga väga raske. Eriti, kui lumega on lood nagu nad on. Seega tuli õhtust selline chill saunaõhtu ühe külalisesinejaga, kes õpetas poissmehele, kuidas naist tantsuga võrgutada.

Kuid põhjus, miks ma sellest räägin, on see, et ma ei suuda stressi ajal süüa. Söömine on üldse siis viimane asi, mis mul meeles on. Kõhus keerab, kurgus on klomp, väike värin on pidevalt sees. Ma tean, et paljudel on just vastupidi, et stressi olukorras hakkavad just sööma. Kuid minu puhul on just nii, et olgu see kas positiivne stress (millegi hea ootuses), või negatiivne stress (rahamured, tervisemured), siis ma ei suuda lihtsalt süüa.

Ma arvasingi, et mõni arst võiks mulle valetada ja öelda, et: “Henry, sul on jäänud elada kolm kuud”. Ma arvan, et ma kaotaksin kolme kuuga kogu oma liigse peki ja rohkemgi veel. Ma sööksin siis konkreetselt sellepärast, vist, et mitte surra varem, kui kolme kuu pärast. Nali naljaks, kuid uskumatu on see, kui selgeks saab sulle siis keha kuulamine, kui söömine ei ole sinu peas kinnisideeks. Kui sul on mõtteis ainult muu asi (stress). Siis kuulad sa enda keha ja ei söö toitu maitsenaudingu pärast, vaid siis, kui su keha sulle reaalselt märku annab. Mul on tunne, et Healthy Attitude Coffee ongi justkui mulle abimeheks olnud ja aitab mul oma keha natuke paremini kuulata.

Hea on see, et ma olen nüüd vigastustest paranenud ja uuesti täiesti valmis treeningutega jätkama. Olen jätkuvalt joonud Healthy Attitude Coffee jooki. Vahele jäi küll siin jõuluperioodil umbes nädala jagu päevi. Kaalulangust ei ole nüüd viimase paari nädala jooksul toimunud, kuid ma ei ole ka juurde võtnud. Pühade ajal on vast seegi saavutus. Kuigi jõusaalis märkisid Kati ja Ere, et ma tundun justkui veits saledam. Nad vist ei tea, et mehed tõmbavadki kõhu sisse ja ajavad õlad taha, kui nad kenadest naistest mööduvad 🙂

Sel nädalal ei söö me esileediga mingeid jahutooteid, kartulit ega suhkrut. Meid on pühapäeval pulma kutsutud ja eesmärk on riietuses kena välja näha. Täna on kolmapäev ja seni on läinud sellega suurepäraselt. Kuigi eile ja üleeile tundis esileedi magusaisu. Selle lahendas aga õnneks kenasti hurmaa, mis võttis selle isu kiiresti.

Kuid avastasin endale veel ühe lehe, millega ma liitun täna. See on http://www.dietbet.com. Lehe mõte on selles, et võistlus kestab neli nädalat. Kõik võstlejad maksavad osalustasu. Lehel on palju erinevaid võistluseid, mis on ka erinevate osalustasudega. Võistluse eesmärk on kaotada nelja nädalaga 4% enda kehakaalust. Kui sa kaotad need 4%, saad sa oma raha tagasi, pluss sa jagad ka kõikide teisetega, kes seda suutsid, nende raha, kes seda eesmärki ei täitnud. Kui sa ei langeta 4%, jääd sa oma rahast ilma ja see läheb teiste vahel jagamisele. Ma arvan, et see on minule suurepärane lisamotivaator, sest raha mulle meeldib 🙂

Uusaastalubadused

Ma olen igal aastal andnud endale uusaastalubadusi, kuid ma ei ole neist kunagi kinni pidanud. Tegelikult ei ole uusaastalubadused midagi enamat, kui tavaline patukahetsus- ma olen liiga paks, ma peaks suitsetamise maha jätma, ma peaks vähem jooma, ma tahan kitarrimängu osata, ma peaks oma perekonnale rohkem tähelepanu pöörama. Teistesõnadega, sa ei tee muud, kui võtad hetkeks teadmiseks asju, mis on niigi su kuklas musta varjuna jälitamas.

Kuid siis tuleb uus aasta ja sa avastad, et sa oled täiesti ettevalmistamata ning üritad neist lubadustest hammastega kinni hoida. Sa ei ole muutnud oma mõtlemises muud, kui, et sa oled lihtsalt enesele lubanud, et sa nüüd sööd vähem, ei suitseta, ei joo jms. Kuid see kõik kestab ainult seni, kuni sa tahtejõuga sellest lubadusest kinni hoiad, sest sa tahad ikka süüa neid kahjulikke toite, sa küll tahaksid suitsetamist maha jätta, kuid sa ikka veel tahad edasi suitsetada, kuna sa ka enam ei joo, väldid sa pidusid, kuid sa tahad ikka veel pidutsemas käia.

Päev päevaga sinu pingutus väheneb, kui sa ühel päeval avastad end purjuspeaga hamburgeriputka järjekorras suitsetamas. BAM! Kõik kukkus kokku. Loogiline oleks, et sa unustaksid halva kogemuse ja lähed eluga edasi, kuid nüüd oled sa avaldanud nõrkust ja sa teed otsuse, et patustad ainult pidudel. Edasi lähevad asjad nii nagu nad alati lähevad. Mõni on selles otsuses nii kinni, et tõepoolest patustab vaid pidudel, kui avastab, et ta on hakanud käima pidudel kuuel päeval nädalas, et patustada.

Seepärast arvan ma, et läbimõtlematud otsused on pea eos läbikukkumisele määratud. Kuid sellegi poolest on minu puhul tegemist inimesega, kes on väga rahulolematu antud olukorraga, sest ma tõepoolest ei soovi olla ülekaalus. Ma olen tegelikult sportlik ja tervislik mees, paksu mehe kehas. Hoolimata sellest, et ma olen energiline ja sportlik, on seda paksu meest kaasas vedada väga raske ja väsitav ning seepärast olen ma loid ja väsinud. Minu eesmärk on välja tuua tõeline mina.

Seepärast ma tegin ka otsuse osaleda projektis “Sinu uus tervislik elustiil”. Ma tõepoolest ei viitsi otsast jälle alata. Iga paari kuu tagant ma alustan uuesti, kuid miks mitte teha otsus ja minna sellega lõpuni. See ongi minu plaan. Mis sest, et jõulud ja aastavahetus andsid tagasilöögi toitumises. Tühja sellest. Ma võin põdeda juhtunut või ma võin selle unustada ja edasi minna.

Kuid, mis otsuseid ma langetasin aastaks 2013? Muide 13 on mu õnnenumber. 13 on läbi mu elu olnud erinevatel päevadel just kuidagi eriline ja miks mitte ka aasta 2013. Minu selle aasta lubadused ei ole kaotada ei kaalu, ega jätta maha joomine, vaid eelkõige austada ennast. Ma ei loobu sel aastal uusaastalubadusega absoluutselt millestki, vaid toon väikseid muudatusi enda ellu. Kuid selleks, et mu tervislik seisukord tõepoolest normi saada ja ma vabaneksin sellest tüütust rasvakihist, tegin ma uueks aastaks järgmiseid otsuseid:

1. Asenda suhkrused joogid veega või magustamata teega
2. Puu- ja/või juurviljad iga toidukorra juures
3. Alustan päeva tervisliku hommikusöögiga
4. Leian igal nädalal uue tervisliku retsepti ja valmistan selle nullist
5. Alati, kui võimalik, pakin lõuna kaasa, mitte ei käi väljas söömas
6. Kaotan menüüst toidud maisisiirupi ja suhkruasendajaga
7. Jalutan vähemalt 30 minutit viiel päeval nädalas
8. Käin MyFitnessi jõusaalis kolmel korral nädalas
9. Korvpall kahel korral nädalas
10. Otsin põnevaid kohti/paiku/külasid/muuseume/näituseid ja külastan neid korra kahe nädala jooksul
11. Magamine regulaarseks (mine magama hiljemalt kell 12 öösel)
12. Olen taimetoitlane ühel päeval nädalas
13. Pean päevikut ja panen kirja enda mõtted ja tunded hetkedel, kui ma tahan väga rämpsu süüa, kuid ei ole tegelikult füüsiliselt näljane
14. Kui ma ostan valmistoitu, siis valin tooteid, mis sisaldavad elemente, mida ma tunnen, või milles on viis, või vähem, koostisosa
15. Eelistan alati liftile treppe
16. Pargin oma auto poeuksest võimalikult kaugele
17. Valmistan suurema koguse mingit toitu pühapäeval, et saaksin nädala keskel lihtsalt seda endale soojendada
18. Registreerun juunis toimuvale paadimaratonile ja sel aastal ei ole mul vabandusi, vaid osalen sellel
19. Asendan negatiivsed mõtted, missugune mu keha välja näeb, positiivsetega, mõeldes, mida mu keha suudab
20. Treeningutel pean päevikut, et näha oma progressi
21. Lõpetan endast halvasti rääkimise
22. Teen endale peegli ees iga päev ühe komplimendi 🙂
23. Lõpetan enda võrdlemise teistega
24. Valmistan puu ja juurvilju ette, et kui tahan midagi näksata, oleks neid lihtne võtta
25. Vaatan vähem telekat ja olen vähem arvutis
26. Väike jalutuskäik peale lõunapausi
27. Ei hoia kodus kahjulikke toite, mille söömist ma ei suuda kontrollida
28. Kasutan nüüdsest söömiseks väiksemaid taldrikuid ja ei tõsta juurde enne, kui on möödas 15-20 minutit, et siis otsustada, kas ma soovin lisa
29. Ma ei söö taldrikut tühjaks. (see pidi õpetama su ajule, et sina kontrollid toidu kogust, mitte ei tee seda taldriku suurus. Isegi kui sa jätad alles vaid ühe suutäie).
30. Olen toetav ja armastav abikaasa.

Tundub küll suur hulk eesmärke, kuid enamus neist on lihtsalt imepisikesed muudatused, mis võivad pikas perspektiivis anda suure tulemuse.

Hoidsime möödunud nädalal esileediga ka ta õe last ning nüüd ma vaatan hoopis uue pilguga emasid, kes oma lapsi süles kannavad. Ma kandsin seda sulgkerget pisikest tüdrukut käes vaevalt kümme minutit, kui mu käsi tuld lõi ja tahtis küljest ära kukkuda.

Ah jaa… Head alanud aastat!