juuni | 2014 | A mida Henry teeb?

Hei!

Tahtsin öelda, et ma kolisin nüüd uuele aadressile, sellepärast ei ole ka veel pikalt postitust olnud. Noh jalgpalli pärast ka, kuid luban, et ma ei ole teid unustanud ja ma lähen igal õhtul süümekatega magama. Kuid olen väga tänulik, et teie vähesed, kes te olete mu lehe enda lehel linkinud, muudaksite selle uueks. Nagu väga tänulik.

Uus leht on nii ja naa, parem kui kartsin ja kehvem kui lootsin, aga eks see võtab aega ka, et sellega harjuda. Uuel lehel on paralleelselt kaks blogi hetkel- isablogi ja tervise blogi. Ma heameelega saadaks selle vana nime (tervise poole) pensile ära. See ei tähenda, et ma tervisest ja selle poole liikumisest ei räägiks, lihtsalt ma tundsin, et see veits piirab mind. Oskaks ma nüüd FB lehel ka nime muuta, oleks elu lill.

Kuid igal juhul teretulemast mu uuele lehele ja igasugune tagasiside ja abistav kriitika on teretulnud! Uus aadress on siis http://amidahenryteeb.eu

Ah jaa seda ka, et muuda siis mu link ära, eks 🙂

Nii! Pealkiri on päris veider, eks :). Aga sellest kohe järgmises lõigus. Ma sain juba oma uue lehe peaaegu üles ja siis hakkasid mind igast asjad seal häirima ja praegu on see disainer vist minu peale suht pahane, igal juhul juba kaks päeva ei saa ma temaga meilitsi ühendust. Kuid kui ei meeldi, siis ei meeldi. Ma näitaks teile ka, aga ma siiski näitaks teile seda, mis mulle endale ka istub. Loodetavasti ma saan temaga taas ühendust ja me võime selle projektiga edasi minna. Kuid kuna ma praegust kodukat ei näita, panen siia hoopis Esileedi pildi noorsandiga peale vannitamist. Kuna mul ei ole ka eriti häid pilte, siis panengi täna noorsandi ja pudrupilte teile. Pole tänu väärt!

Toimus siin nüüd just rattaralli ja kui ma neid pilte vaatan, siis ma oleksin ikka täiega tahtnud minna. Mind lihtsalt hirmutas see, et ma ei ole kunagi järjest 70 km sõitnud, sest tavaliselt juba 25 peal on mul selline tunne, et sadula toru on pool meetrit mu tagumikus, lihtsalt nii valus on. Ma ei tea, mis selle 70 kilomeetriga veel tundnud oleks. Kuigi tõenäoliselt oleks selleks hetkeks juba tagumik täiesti tundetu. Kuid vaatasin pilte ja minu suuruseid mehi oli seal mitmeid, nii, et oleks võinud vabalt minna.

Rattaralliga meenub mulle üks unenägu, mida ma olen elu jooksul korduvalt näinud. Ma ei oskagi öelda miks, või mida see tähendab. Kuid uni on ise selline, et ma olen poes järjekorras ning ostan kolmeliitrise klaaspurgiga endale hapukoort (who does that??) ja müüja täidab seda supilusikaga hapukoort lisades. Kogu järjekord on mu peale pahane ja keegi hõigub vihaselt tagant, et miks ma pakiga hapukoort ei osta? Miks ma tulen oma kolmeliitrise purgiga seda ostma? Keegi kommenteerib järjekorrast, et ma olen niigi paks ja ma ei peaks üldse hapukoort söömagi! Igal juhul selline väga ebamugav olukord.

Talun siis selle piinlikkuse vaikides ära ja astun oma kolmeliitrise purgiga uksest välja, kui avastan poe ees (muide poeks on Rebase pood Põlva maanteel), et ma tulin poodi jalgrattaga. Hetkega hakkan ennast kiruma, et kuidas ma loll selle peale ei mõelnud, et rattaga sõita on jube ebamugav, kui sul suur purk kaisus on. Igal juhul astun rattale lähemale ja avastan, et rattal on number küljes ning siis meenub mulle, et ma ju võtan Tartu rattarallist osa. Seda avastanuna kirun ma end eriti maapõhja, sest kuidas ma võistlen, kui mul suur kolmeliitrine purk hapukoort kaisus on.

Hüppan ratta selga ja väntan, kuid hästi vaevaliselt läheb ning avastan, et mul on kõige raskem käik sees, kuid ma ei saa seda kergemaks vahetada, sest mul on käsi kinni, kuna mul on kolmeliitrine purk hapukoort käes. Suure pingutamisega väntan, kuid hoog on nii väike, et ma avastan, et ma liigun nii aeglaselt, et pealtvaatajad, kes tee ääres kaasa elades ühe koha peal seisavad, liiguvad kiiremini edasi kui mina rattal. Siis ärkan ma tavaliselt üles.

Mida ma sellest unest õppinud olen, kui ma kunagi soovin kunagi sellest üritusest osa võtta? Seda, et kui sa isegi ostad maratoni ajal koju hapukoort, siis ära osta lahtist, sest siis on maru keeruline finišisse hiljem sõita. Veelgi parem- ära mine üldse võistluse ajal poodi. Šoppa hiljem! Või mis kõige tähtsam- kui sa isegi ostad võistluse ajal kolmeliitrise purgi täie hapukoort, siis viska see minema, kui seisvad pealtvaatajad sinust mööda tuiskavad.

Aga treeningutest seda, et homsest olen ma tagasi CrossFitis ja seekord teen ma seda teisiti. Seekord keskendun ma eelkõige kvaliteedile. Seekord surun ma enda ego maha ja ei hakka ennast võrdlema teistega tahvli peal. Ma tean, et varem läks mu soorituse kvaliteet alla, sest ma keskendusin tulemusele ja sellele, et ma saaks võimalikult suure numbri tahvlile. Ma pean oma mõtlemist muutma, et vigastusi vältida ning areng toppama ei jääks. Ma olen noor mees ja ma ei taha, et noorsandi idee lõbusast ajaveetmisest on minu ratastooliga võidu Riia mäelt alla jooksmine, sest ma olen oma selja ära lõhkunud…. kuigi see võiks päris fun olla, sest Riia mäest alla sõites saab ka rattaga päris hea hoo sisse.

Ma juba mõtlen hirmuga sellele, kuidas kõik mu lihased trennijärgsel päeval valutavad ja kuidas see valu on ülejärgmisel päeval kahekordne. Kuid see on see hea valu.

Muide, ma olin telekas ka siin vahepeal ja rääkisin Allen Carri meetodist, mida ma esindan. Igal juhul väga veider oli see, et uudisloo lõpus öeldi, et kahjuks ei leitud kedagi, kes oleks nõus kaamera ees enda kogemust jagama. Kuid me isegi ei otsinud kedagi. Ma ütlesin operaatorile, et kutsume mõne endise suitsetaja ka rääkima, kuid tal ei olnud aega, sest Palamusel oli mingi vasikas sündinud, keda ta pidi filmima tormama. Allen Carri Facebooki lehel ütles kommentaaridena kohe mitmeid, et nemad oleksid olnud meeleldi nõus. Aga eks see on meedia.

Kuid uue kodukaga on mul mitu projekti plaanis. Üks on videoprojekt, mida ma plaanisin siin mitu kuud tagasi ja lubasin neile, kel huvi, anda lingi nende videote vaatamiseks. See lükkus edasi. Kuid loodetavasti saab see olema osa minu kodukast ja mul on väga suured ootused. Seda sel juhul kui koduka tehnilised võimalused seda võimaldavad.

Muide, andke pudru ideesid. Te olite pannkookide ja salatite ideedega nii vastutulelikud. Mis on head pudrud hommikul? Hetkel söön ma IGAL hommikul sellist putru, et ma panen 35g kaerakliisid ja 35g täistera kaerahelbeid veega 10 minutiks likku, siis panen tulele, lasen keema ja keeran tule 2-3 peale ja lasen vaikselt podiseda ning segan. Tuleb väga mõnus, kuid mul on sellest suht villand. Mis putrusid teie teete või mida vahelduseks soovitate? Ma tean, et ma ei taha süüa kiirputrusid, kuna need on nii ära töödeldud, et need süsikad imenduvad nii kiiresti, et su keha vabastab insuliini nii nagu sa oleksid suhkrut söönud. Vähemalt mulle on see nii pärale jõudnud. Äkki ma eksin, ma ei tea :).

Aga ok. Loodan, et teil läheb suurepäraselt. Meil läheb. Noorsand on teinud otsuse süüa päeval iga 4 tunni tagant, see eest öösel on tal kõht tühi umbes iga tunni pooleteise tagant. Kuid kuna ma magan kõrvatroppidega, siis mulle on see positiivne, kuna kui öösel toimub asju, siis Esileedi räägib põnevaid öiseid juhtumisi hommikusöögi kõrvale. Kõik. Tsau!